Free, slave is free!

Gayla koduarest oli viimaks läbi saanud ja ühes sellega ka ÜKT ning tingimisikaristus. Ta oli jälle vaba. Okei, mitte täiesti, sest ta teadis ju ometi, et Brad jälgib teda nüüd ilmselt kullipilguga, et ta jumala eest jälle millegagi hakkama ei saaks. Tal pole kunagi otseselt plaanis olnud pahandust teha, aga tema ettevõtmised lihtsalt kukuvad vahel väga valesti välja. Või siis on asi selles, et Gayla hakkab mõtlema alles siis kui asi ammu tehtud. Igatahes kutsus ta täna kohe Phoebsi endaga välja, kui koolimajja astus ja enda sõbrannat nägi. Enne seda pidi ta muidugi üle kooli kilkama, et ta koduarest on läbi, sest... ta on Gayla. Tüdruk rääkis ka sõbranna vennaga telefoni teel, et kas ta saaks enda töö tagasi. Kuna mees oli juba endale uue töölise leidnud, siis tüdruk ei arvanud, et ta tema juures uuesti tööd saab, aga tema suureks üllatuseks teatas Colin, et Bates võib tagasi tulla, aga palk on lihtsalt väiksem, sest tal on nüüd vahetustega töö. Gaylale see sobis. Palk oli küll väiksem, aga tööl käimiste graafik paindlikum. Nii oli tal ikka vaba aega ka. Jõudnud enda sõbranna maja juurde, lasi Gayla kohe uksekella, kuigi ta oli nagu nii Phoebsile juba teatanud, et jõuab kohe tema juurde. Siin ta nüüd oli. Tüdrukul oli seljas pisike seljakott, sest tal oli pisike idee selle osas, mida nad täna tegema hakkavad. Ei, see polnud midagi ebaseaduslikku... vähemalt otseselt...

outfit + must pisem seljakott

Phoebe jaoks oli täna lihtsalt üks mõttetu koolipäev, kui tal ka kõige mõttetumad tunnid olid. Veel aasta tagasi pani tüdruk poppi, kui mõni selline koolipäev ette tuli, aga sellel aastal tuli ülikooli saamise nimel pingutada. Kust ta muidu selle raha võtab, et enda õppemaksu maksta, kui hinded piisavalt head pole? Ei, sellist summat polnud tal kuskilt võtta, mis tähendas seda, et tuli võimalikult palju kohal käia ja võimalikult head hinded saada. Nüüd oli neiu juba mõnda aega kodus ning joonistas pilti, millel oli kujutatud kurjakuulutava ilme ja mustade tiibadega surmaingel, kellel oli Phoebega identne nägu. Jah, mingil määral võis seda tüdruku autoportreeks nimetada. Kuulnud uksekella, oli Phoebs sunnitud joonistamise katkestama, et siis ust avama minna. Pooliku joonistuse ning söekriidi jättis tüdruk elutoa lauakesele. Ta ei viitsinud erilist vaevagi näha, et enda söest määrdunud käed puhtaks pesta. Ukselinki see ju nii palju ka ei määri, et järgmine oma käed sellest mustaks peaks saama. "Sa oled küll varajane," lausus Phoebs muiates, kui Gaylat nägi ning astus siis ukse eest ära, et tüdruk sisse saaks tulla. Ta ei pidanud ju õues Phoebsi ootama, kui too end valmiski polnud sättinud.

Outfit

"Varajane?!" kergitas Gayla enda kulme, kui Phoebs lõpuks uksele tuli ja talle väga veidrad sõnad ütles. "Ma ju saatsin sulle sõnumi, et ma hakkasin kodust tulema," turtsatas tüdruk ja hakkas naerma, astudes seejärel uksest sisse, sest oli ilmselge, et tüdruk ei ole veel valmis, et kohe välja minna. Egas midagi. Gaylal on ju kella üheteistkümneni aega. Siis peab ta kodus olema. Ei tasu kohe esimesel vabal päeval ju vennaga vaenujalale sattuda. Pärast paneb veel kuu aega juurde. "Igatahes tee ruttu siis," soovitas Gayla, toetades ennast vastu nüüdseks kinni pandud välisust.

"Saatsid või?" kortsutas Phoebs kulmu, sest ta telefon polnud hetkel läheduses. Elutoas oli lihtsalt tunduvalt parem joonistada kui tüdruku enda toas, sest miskipärast sai Phoebs just elutoas kõige paremini keskenduda. "Sorry, ma jätsin telefoni üles, ei näinud su sõnumit veel," sõnas ta, kuid läks korraks kööki, et kraanikausi juures enda käed puhtaks pesta. Pilt võib lauale jääda, küll ta hiljem jätkab seda, kui koju tuleb ja veel viitsib joonistada. "Mul ei lähe kaua, aga sa võid külmkappi seni rüüstata," ütles Phoebs Gaylale, kui Behemoth tüdrukute juurde ilmus ning end nurrudes vastu Phoebe jalga hakkas nühkima. "Oled sa ka üks pugeja," ütles Phoebs kassile ja võttis looma sülle, enne kui hetkeks üles läks ja oma telefoni võttis. Oma tuppa jõudes asetas neiu kassi voodile, kuid nii kui perenaine alla tuli, oli must kass tal kohe järel. Nojah, eriti suur tähelepanuvajadus mõnel. Kauaks Phoebs igatahes munema ei jäänudki, vaid sidus tanksaapad jalga, salli kaela ja pani nahktagi peale. Mütsi ta panema ei hakanud, sest ilm oli nii mõnusalt soojaks läinud. "Võime minna," teatas ta Gaylale.

"Kena, Phoebs," lausus Gayla lõbusalt, kui tüdruk teatas, et tal ei olnudki mobiili läheduses. Ometi oli Bates sõbrannale soovitanud mobiili enda läheduses hoida. "Ma nii näljane hetkel ei ole. Pealegi ma mõtlesin, et läheks pärast kuskile sööma," sõnas tüdruk, sest ta oli Bradilt endale veebruarikuuks raha ära küsinud. Nüüd tuli sellega muidugi kuni palgapäevani hakkama saada. Üsna ebatõenäoline, aga proovida ju võis. Gayla ei pidanudki kuigi kaua Phoebe järelt ootama. See oli hea, sest majas hakkas juba palav. "Tore," sõnas Renna ning lükkas ukse lahti, et nad välja saaksid astuda. Õues oli tõesti hakanud juba kevadiseks minema, aga Gaylal oli ikka müts peas ja sõrmikud käes, sest õhtupoole läheb ju külmemaks ja tema kavatses ikka täna viimase hetkeni väljas olla.

Seda ei saanud ju Phoebele pahaks panna, et ta mobiili enda tuppa unustas, aga vähemalt ei jäänud ta siis kauaks munema. "Ise tead," muigas Phoebs. Tema oli enne igatahes mõned võileivad söönud, sest koju tulles oli kõht tühi ja midagi suuremat Aurora endale vaaritada ei viitsinud. Venna juurde ka praegu sööma minna ei saanud, sest tüüp oli tööl ja Helenal olid ka muud tegemised, mistõttu ta loftis just ei passinud ja polnudki kedagi, kes seal praegu süüa olekski teinud. Väljas silmitses Phoebs alles Gayla seljakotti ning see pani tüdruku turtsatama. "Miks sa seda seljakotti täna kaasas kannad?" esitas neiu sõbrannale küsimuse.

"Midagi, mida meil vaja läheb täna," vastas Gayla sõbranna küsimusel üsna mittemidagi ütlevalt. Tegelikult oli näitsik natuke enda voodialuses tuhinud ja sealt vanad graffitipurgid leidnud. Õnneks oli neis midagi sees ka. Aga ei, enne kui keegi jõuab mõelda, et Gayla tahab kuskile poe aknale lolluseid kirjutada, siis peate pettuma. Gaylal oli hoopis plaanis minna vanade laohoonete juurde, et seal natuke ühe suure angaari siseseinu kaunistada. Ta oli seal varemgi käinud, kas üksinda või Froydiga. Peale nende käis seal palju rahvast enda graffitikunsti arendama. Varsti polegi seal enam vaba ruumi, kuhu midagi teha. Renna oli igatahes mõelnud, et kuna Phoebs on kunstiinimene, siis saab ta sellest äkki aru ja talle meeldiks kaasa tulla. Tüdrukule endale meeldis seal ennast nende värvidega lihtsalt välja elada.

"Oh, ma ootan juba huviga, mis me tegema hakkame," lausus Phoebs õhinal. Kindlasti midagi lahedat, ehkki Phoebs ei kujutanud seda hetkel ettegi. Jooma nad vaevalt hakkavad... või siiski. Samas ballil sai juba küllalt joodud. "Tegelikult on mul sinu pärast hea meel, et su vangipõlv lõpuks läbi sai," teatas tüdruk, sest nii palju kui tema nägi, siis tüdruk ikka täitis ka enda koduaresti ega saanud nii tihti välja tulla. Nii pidi Phoebs ka siis muid tegevusi leidma ja selle natuke vaiksema seltskonnaga vahepeal chillima.

"Ütleme nii, et ma loodan, et sa ei karda natuke värviseks saada," lausus Gayla muiates, olles kindel, et sõbranna võib sellest juba ühtteist välja lugeda, sest kui palju asju ikka värve puudutavad. "Mul on ka enda pärast hea meel," muigas Renna ja naeris kergelt, vaadates sõbrannale otsa. Viimasel ajal oligi ta rohkem just Phoebsiga suhtlema hakanud. Ei teagi täpselt miks, aga ju siis on neil klappi koos. Jõudnud suurema tänava juurde, keeras Gayla sinna poole, kuhu jäi Westside'i hullem pool ja sellega ühes ka laohooned. Väidetavalt olid gängid Tree Hillis justkui maa alla vajunud ja seega polevat seal enam kuigi ohtlik liikuda.

"Oh, lahe, me hakkame värvidega möllama," oli Phoebe kohe elevil nagu väike laps kommipoes. "Sa valisid ikka hea päeva ka, sest ma hakkasin kodus juba midagi joonistama ja mõtteid on nii palju," lausus ta. Kui asi puudutab graffitit, siis ilmselgelt ei kavatse Aurora kuskile mõnda suguelundit joonistada või roppusi kirjutada. Tal on sellisel juhul mingi sõnum, mida ta edasi tahab anda, kuigi eelnevalt kavandeid pole Aurora joonistada. Tuleb lihtsalt kohapeal välja mõelda. "Need siin on praegu suht jubedad jah," lausus Phoebe hindavalt, kui nad laohoonete juurde jõudsid. Saavadki natuke rohkem värvi.

"Ma arvasin, et sulle kui kunstiinimesele peaks see meeldima," lausus tüdruk õhinal justkui nakatudes Phoebsi elevusega. "Otseselt mina ei valinud seda päeva," muigas Gayla, sest see lihtsalt juhtus olema tema esimene vaba päev pärast koduaresti. See oleks võinud vabalt ka mujale liikuda kuskile. "Jubedad on nad küll, aga me ei värvi neid väljast," lausus Renna, liikudes aina edasi, lastes suurtel vanadel hoonetel endast paremal kõrguda, "me lähme sinna taha poole ja siis ma näitan sulle midagi ägedat. Mulle näitas seda kunagi Froyd, aga see on nüüd muidugi palju võimsam." Kuna vana angaar asus laohoonete tagumises otsas, siis pidid nad veel natuke jalutama.

"Ikkagi hea ajastus," jäi Phoebs oma arvamusele kindlaks ning liikus koos Gaylaga edasi kohta, mida viimane tegelikult mõtles. Vabal ajal neisse hallidesse ja lagunenud laohoonetesse just ei tuleks, sest mine tea, kellega siin veel kokku võib põrgata või mis äkki kaela võib sadada, aga kui asi puudutas nende pimpimist, siis ei heidutanud Phoebet isegi see, et mingi telliskivi äkki kuskilt pähe võib kukkuda. "Oh, kui palju võib üks inimene salatseda?" hakkas Phoebs juba kärsituks muutuma, sest tahtis seda juba näha, mida Gayla talle näidata tahtis.

"Kuss, ole nüüd kannatlik. Enam ei ole palju jäänud," lausus tüdruk ja keeras kahe viimase laohoone vahele jäävale pisikesele rajale, jõudes mööda seda liikudes lagunenud laohoonete taha ja sealt paistis eemal kohe ka vanem plekist angaar. "Näed, see," viipas ta käega nende sihtmärgi poole. Vaadanud korraks Phoebsile otsa muigas ta laialt ning hakkas siis hoone poole jalutama. Õnneks oli päike veel piisavalt kõrgel, et nad ilusti näeksid ka, kuhu astuvad. Lisaks oli päike hea selleks, et neile valgust anda nii uksest kui ka angaari kulunud aukude kaudu. Viimaks soovitud ehitise juurde jõudnud, peatus näitsik korraks, et võtta hoogu ukse lahti lükkamiseks. Kuna tegemist oli vana lükanduksega, siis andis seda ikka lükata, kuni see kipus ju kinni kiiluma. Siiski õnnestus neiul see iseseisvalt lahti saada. "Tule nüüd ja ütle, et see pole lahe," sõnas Gayla ning klopis enda kindaid, mis natuke roostepuruga kokku said. Näitsik astus angaari sisse ja tema ees laius kõrge kaares laega plekkhoone, mille seinad olid paksult erinevaid kunstiliselt esitatud graffiteid täis. Esmapilgul oli kõik justkui sigrimigri, aga mida rohkem ühele kohale keskenduda, seda paremini hakkasid erinevad sõnad ja pildid välja joonistuma. "Ära küsi, kuidas keegi on suutnud need laed täis joonistada, sest see on niiiii kõrgel," lausus Renna naerdes. Tal ei olnud õrna aimugi, kes seal lae all kõõlumas käis. "Näed, seal on veel vaba ruumi ka," viipas ta ühe seina poole, mida inimesed alles hakksid täis joonistama. "Kui siin hästi pikalt olla. Näiteks suvel, siis on lahe, kuidas päikesevalgus nende joonistustega erinevalt mängib," seletas Gayla üsna õhinal, sest Phoebs oli siiski esimene inimene, kelle ta siia tõi.

Nüüd jäi Phoebe vait ja jalutas Gayla järel edasi, kuni nad ühe plekist angaari juurde jõudsid. Väljastpoolt ei avaldanud see talle erilist muljet, kuigi näitsikul oli soov need seinad igast nurgast ära kaunistada, et see poleks lihtsalt mingi mahajäetud putka. Kui Gayla ukse lahti lükkas, astus Phoebs angaari ning jäi seda kõike silmitsema. "Wow," suutis ta vaid öelda, silmitsedes hämmeldunud neid kunstiteoseid, mis selle seinu seestpoolt kaunistasid. "Sa tahad öelda, et sina oled enamiku neist seinadest ära tuuninud?" pöördus ta Gayla poole, kuid sammus siis edasi. Kindlasti tahtis temagi enda panuse anda, et need seinad veel parema ilme saaks. "Siin võiks ühe peo küll püsti panna," arvas Phoebs.

Phoebsi poolt tuli täpselt soovitud reaktsioon ja Gayla oli rahul. Nüüd oli see päev hea neile mõlemale. "Eieiei," raputas tüdruk naerdes enda pead, "ma olen siin natuke midagi nokkinud ja Froyd on ka natuke teinud, aga siin on põhimõtteliselt erinevate noorte tööd. Enamik peaksid siin westsiderite tööd olema. Täpselt ei tea, sest nimesid all ei ole ju. Põhimõtteliselt võivad siin kõik joonistamas käia, aga on kirjutamata reegel, et kellegi tööd üle ei tohi teha ja lahkudes tuleb hoone alati kinni panna." Gayla lasi enda seljakotil betoonist põrandale vajuda. Ta avas selle luku ning tõstis välja viis graffiti purki - must, roheline, sinine, kollane ja punane. "Hah, see peo idee oleks päris hea, aga ma ei tea, kas kõik teised ka nõus oleksid, kes siia enda panuse andnud on," seletas tüdruk ning vaatas siis veelkord angaaris ringi. Ta on siin palju kordi käinud, aga ometi suudab ta alati midagi uut leida. "Ausalt öeldes pisikese peo me siin teha saame," muigas Gayla ning tõstis kotist välja pudeli punast veini, sest selle oli ta kodust baarikapist leidnud ja see tundus ainuke lahjem, et ta pärast koju ka saaks minna, ilma et lõhnad juures oleksid. "Kunstnikud joovad ikkagi kvaliteetset jooki," naeris Gayla ning tegi avajaga pudeli lahti. Ta võttis selles lonksu ning jäi siis korraga sellisel pilgul hoonet vaatama nagu oleks ta just midagi suurt avastanud. "See oleks ju ideaalne koht tantsulahingute jaoks, kui siit natuke kola vähemaks korjata ja kuidagi muusika kohale tuua," seletas Gayla ja vaatas Phoebsile otsa, kellega nad sellest ju Bateside köögis rääkinud olid.